Valgus, mis lahvatab kogu maailmas

Jeesuse teine tulek on imeline hea sõnum, ent on veel üks hea sõnum, mis peab tulema enne – valgus, mis lahvatab kogu maailmas. See tungib nii rikaste kui vaeste kodudesse ja igapäevatoimetustesse. Kuna Jumal on armastus, siis ei saa Ta jätta mitte kedagi varjule selle ingli kuulutuse valguse eest, kes tuleb alla taevast „ja temal oli suur meelevald; ja ilmamaa läks valgeks tema auhiilgusest“
(Ilm 18:1).
Valgus tähendab Piiblis alati midagi, mis tuleb taevast. See annab evangeeliumile sära. Nimetatud valgus saab olema sõnum, milles särab valgus. Seepärast on see ka tõde, sest „Sinu sõna on mu jalale lambiks ja valguseks mu jalgteel! (Ps 119:105). See viimane valguse ilmutus saab seega olema Jumala Sõna tõde, mida esitatakse maailmale selgemalt kui kunagi varem.
Ainus koht maailmaajaloos, kus taevane Valgus on kõige eredamalt säranud, oli Kristuse rist, sest seal avaldus taevane armastus (mida tuntakse agape’na) kõige selgemalt oma “laiuses ja pikkuses ja kõrguses ja sügavuses,“ armastus, „mis ületab kõik tunnetuse“ (Ef 3:18, 19).
Ent kuidas saab see sündida meie kaasaja materialistlikus, naudingute altis, jumalatus maailmas? See valgus, mis aegade lõpus eredalt särab, ei saa olema hirmukuulutus (hirm saabub pärast seda, kui valgus on lõplikult tagasi lükatud) – see kuulutus saab olema ristilöödud Päästja kõrgele tõstmine maailma ees.
Jumal ei hakka oma rahvast hirmutama selleks, et teda oma kuningriiki saada nagu tehakse kariloomade kokkuajamiseks – lõpuks koidab maailma tõehetk kogu inimkonnale. Ristil avaldunud armastus koondab Jumala karjaaeda iga ausasüdamelise inimhinge, kes tunneb „sundi“, mis selles armastus peitub.
Valdavaks saab absoluutselt uus motivatsioon – mitte hirm oma isikliku turvalisuse pärast, vaid pruudi tõsine igatsus õppida päriselt tundma oma Peigmeest, keda ta nüüd lõpuks tõeliselt armastab.
Ära mõtle enam evangeeliumist kui külmade õpetuste staatilisest kogumist. See on pidevalt kasvav, südant puudutav kogemus saada osa Jumala Pojast.
R. J. Wieland©