Laupäeval, 18. mail, toimus Valgus külapäev, kus käis esinemas tüdrukuteansambel Tallinna adventkirikust.
Ürituse alguses, pärastlõunal, võisid kohaletulnud omavahel vestelda ja kaunis looduses jalutada ning peale selle oli puude alla kaetud laud. Vahepeal sadas veidi, kuid suurema osa ajast paistis päike. Hiljem aga, ansambli esimeste laulude ajal, hakkas sadama paduvihma, millele järgnes rahe, nii et lageda taeva all istunud kuulajad olid sunnitud lavale, katuse alla ümber kolima. Õnneks mahtusid nad sinna koos esinejatega kenasti ära.
Laulude vahel rääkis Eha Lobjakas sellest, kui palju Jumal meid armastab ja kuidas Ta on alati meie juures. Lisaks jutustas ta põnevaid kogemusi ja meeldejäävaid näitlikke lugusid.
Ma usun, et kõik, kes otsustasid vihmasest ilmast hoolimata kohale tulla, jäid üritusega rahule. Kohalikud said kuulata muusikat ja head sõnumit Jumalast ning esinejad veetsid toreda ja tavapärasest pisut teistsuguse hingamispäeva õhtupooliku. Kojumineku ajaks oli ka vihm peaaegu üle jäänud. Ainult tüdrukud, kes olid Tallinnast pahaaimamatult kontsakingade ja seelikutega kohale tulnud, pakkusid porilompide vahelt autode juurde jõuda üritades omaette vaatepilti.