(85) Teid, mille kaudu Jumal ennast ilmutab, meid enesega ühendada püüdes, on palju. Avatud südant mõjutab Jumala armastus ja aulisus, mida Tema looming kätkeb. Kõrv võib kuulda ja mõista Jumalat looduse kaudu. Rohelised nurmed, majesteetlikud puud, avanevad pungad ja lilleõied, ruttavad pilved, vihmasadu ja vulisev oja, taevalaotuse sära — kõik see äratab meie südames soovi tutvuda Temaga, kes on kõige Looja.

Loodus kõneleb meie meeltele lakkamatult. Ka Päästja seostas kõik oma väärtuslikumad õpetused loodusega. Puud, linnud, orud, künkad, järved, kaunis taevas, samuti igapäevase elu vahejuhtumid ja ümbrus — kõik ühendati tõe sõnaga, et Tema õpetused tuleksid sageli meelde, isegi keset elu askeldusi ja pingelist tööd.

Jumal soovib, et Tema lapsed hindaksid tööd ja leiaksid rõõmu lihtsast, tagasihoidlikust ilust, millega Ta meie maapealset kodu on kaunistanud. Jumal armastab ilu, aga iseloomu ilu armastab Ta veelgi enam, kui välist kaunidust. Ta soovib, et me viljeleksime puhtust ja lihtsust, olles tagasihoidlikult kaunid nagu lilled aasadel.

Kui me vaid tahaksime kuulata, siis õpetaks Jumala loodus meile sõnakuulelikkuse ja ustavuse väärtuslikke õppetunde. Alates tähtedest, mis sajandist sajandisse jätkavad maailmaruumis neile kindlaks määratud teed, kuni väiksemate aatomiteni allub kogu loodus Jumala tahtele. Jumal hoolitseb kõige eest, ja hoides loendamatuid taevakehi üleval mõõtmatuses, hoolitseb Ta samal ajal ka väikese varblase eest, kes kartuseta oma tagasihoidlikku viisi laulab. Kui inimesed lähevad välja oma päevatööle, kui nad anduvad palvele, kui nad heidavad õhtul magama ja hommikul üles tõusevad, kui rikas oma palees pidutseb või kui vaene oma lapsed kasina laua ümber kogub, on Jumal nendega. Ei lange ükski pisar, mida Jumal tähele ei paneks. Ka ükski naeratus ei jää Talle märkamata.

(86) Kui me seda täielikult usuksime, kaoksid kõik asjatud muretsemised. Meie elu poleks siis täis pettumusi nagu nüüd; iga asi, olgu suur või väike, oleks siis Jumala käes, keda ei aja ummikusse murede hulk ega suru alla nende raskus. Siis võiksime rõõmu tunda hingerahust, mis on paljudele tänaseni tundmata.

Kui su meeled tunnevad rõõmu selle maailma kütkestavast ilust, siis mõtle uuele maale, kus ei tunta kunagi patu ja surma hävitavat mõju, kus loodus ei kanna enam needuse varje. Kujuta ette päästetute kodu ja tea, et see on palju imelisem, kui su elavaimgi kujutlusvõime kirjeldada suudab. Jumala loomingu mitmekesisuses näeme vaid Tema auhiilguse kõige nõrgemat kuma. Kirjutatud on: «Mida silm ei ole näinud ega kõrv ei ole kuulnud ja mis inimese südamesse ei ole tõusnud, mis Jumal on valmistanud neile, kes Teda armastavad» (1.Kor.2,9).

(87) Poeedil ja loodusteadlasel on loodusest palju rääkida. Kristlane annab aga sellele siiski kõrgeima hinnangu, sest nähes Isa armastust lilledes, põõsastes ja puudes ning tundes selles ära Jumala kätetöö, rõõmustab ta maailma ilust. Kes aga seda Jumala armastuse väljenduseks ei pea, pole ka võimeline mägede ja orgude, jõgede ja järvede väljendusrikkust väärikalt hindama.

Jumal kõneleb inimsüdameile nii oma targa loomingu kui ka oma Vaimu mõju kaudu. Iga päev võib kõiges ümbritsevas leida väärtuslikke õpetusi, kui vaid süda on sellele avatud. Jumala ettenägelikku tööd jälgides ütleb Laulja: «Jehoova heldus täidab maa.» «Kes on tark, see pidagu seda meeles ja Jehoova heldust pandagu tähele» (Ps.33,5; 107,43).

Jumal kõneleb meile ka Sõna kaudu. Selles ilmutab Ta veelgi selgemini oma iseloomu, oma suhtumist inimestesse, oma suurt lunastusplaani. Siin avaneb meie ees usuisade, prohvetite ja teiste vana-aja pühade meeste elu, kes olid samasugused nõrgad inimesed kui meiegi (Jak.5,17). Me näeme, kuidas nad võitlesid argusega nagu meiegi, langesid kiusatuse mõjul nagu meiegi, kuid ei muutunud araks ja võitsid Jumala armu läbi. See annab meilegi julgust võitluses õiguse pärast. Kui me loeme nende väärtuslikest kogemustest — valgusest, armastusest, õnnistustest, tööst, mida nad tegid neile antud armu läbi, siis süütab sama Vaim, mis neid elustas, ka meie südames püha tule ja soovi iseloomult neile sarnaneda, kõndides Jumalaga nagu nemadki.

(88) Jeesus ütles Vana Testamendi kirjade kohta sõnad, mis on veelgi enam rakendatavad Uue Testamendi puhul: «Need on, mis minust tunnistavad» (Joh.5,39), see tähendab Lunastajast — Temast, kellesse on koondunud meie igavese elu lootus. Jah, kogu Piibel jutustab Kristusest. Alates loomise esimesest aruandest — kuna «ilma Temata ei ole tekkinud midagi, mis on tekkinud» (Joh.1,3) — kuni viimase tõotuseni: «Vaata, ma tulen pea» (Ilm.22,12), kuuleme Tema häält. Kui sa tahad Päästjaga tutvuda, siis uuri Pühakirja.

Täida kogu oma süda Jumala Sõnaga. See on elav vesi, mis kustutab su kõrvetava janu, see on eluleib taevast. Jeesus kuulutas: «Kui te ei söö inimese Poja liha ega joo Tema verd, siis ei ole elu teis enestes.» Ta rääkis endast, öeldes: «Sõnad, mida ma teile olen rääkinud, on vaim ja on elu» (Joh.6,53.63). Meie ihu alusmaterjaliks on see, mida me sööme ja joome. Sama kehtib ka vaimuliku inimese puhul: see, mille üle me mõtleme, annab tooni ja jõudu vaimsele olemusele.

Inglid igatsevad uurida lunastusteemat; läbi igavikuaegade on selles ka lunastatute teadus ja laul. Kas see ei vääriks juba nüüd hoolikat järelemõtlemist ja uurimist? Jeesuse lõpmatu armastus ja halastus ning meie eest toodud ohver kutsuvad selle üle kõige tõsisemalt ja pühalikumalt järele mõtlema. Me peaksime viibima oma mõtetega kalli Lunastaja ja Eestkostja iseloomu juures ning mõtisklema Tema tööst, kes tuli päästma oma rahvast nende pattudest. Kui me selliselt taevaseid teemasid uurime, kasvavad usk ja armastus ning palved muutuvad tugevamaks, Jumalale ikka enam vastuvõetavamaks, sest need on järjest rohkem ühendatud usu ja armastusega. Meie palved on siis arukad, aga ka tulised. Meis on siis rohkem püsivat usaldust Jeesusesse ja igapäevast elavat tõdemust Tema jõus. Oleme siis kogemuslikult veendunud Tema võimes päästa kõiki, kes tulevad Jumala juurde Tema kaudu.

(89) Kui me mõtiskleme Päästja täiuslikkuse üle, siis soovime olla täielikult ümber kujundatud ja uuendatud Tema puhtuse järgi. Hinges on siis nälg ja janu saada Tema sarnaseks, keda imetleme. Mida rohkem mõtiskleme Kristuse üle, seda enam me Temast ka räägime.

Piibel pole kirjutatud ainult teadlaste jaoks, vastupidi, see on määratud kõigile. Suured tõed, mis on lunastuseks hädavajalikud, tehakse seal mõistetavaks kõigile. Eksivad ainult need, kes järgivad selgelt ilmutatud Jumala tahte asemel oma arvamusi.

Selle asemel, et pidada autoriteetseks inimeste arvamusi Pühakirja kohta, peaksime seda ise hoolega uurima. Lastes teistel enda eest mõtelda, meie jõud nõrgeneb ja võimed manduvad. Õilis mõistusejõud, kui seda ei arendata, võib niivõrd känguda, et kaob võime Pühakirja sügavatest tõdedest aru saada. Uurides piibliteemade omavahelisi seoseid, võrreldes kirja kirjaga ja vaimulikke asju vaimulikega, meie mõistus avardub.

(90) Mõistuse tugevdamiseks pole midagi sobivamat kui Pühakirja uurimine. Ükski teine raamat pole mõtete ülendamiseks ja võimete elustamiseks nii tõhus, kui avaraid ja õilistavaid tõdesid sisaldav Piibel. Kui Jumala Sõna uuritaks nii nagu peab, oleks inimestel mõistuseavarust, iseloomu-õilsust ja eesmärgikindlust, mida meie ajal harva esineb.

Vähe on kasu, kui Pühakirja loetakse kiirustades. Mõni võib lugeda terve Piibli läbi, nägemata selle ilu ning mõistmata selle sügavusi ja varjatud mõtteid. Selle asemel, et läbi lugeda palju peatükke ilma kindla eesmärgita, ilma õpetust saamata, on kasulikum uurida ainult mõnda lõiku niikaua, kuni selgub selle tähendus ja seos lunastusplaaniga. Olgu su Piibel alati kaasas! Kui avaneb võimalus, siis loe seda; jäta tekste meelde, ja isegi tänavail kõndides võid lugeda ühe lõigu, selle üle järele mõelda ning meelde jätta.

Me ei saa targaks ilma tõsise ja palverikka uurimiseta. Mõni osa Pühakirjast on tõepoolest nii lihtne, et seda on võimatu valesti mõista; paljude salmide sügavat tähendust aga esimesel pilgul ei nähta. Kirja peab kirjaga võrdlema, seda hoolsalt uurides ja selle üle palvemeelsuses mõtiskledes. Nii nagu kaevur avastab maa sees varjul olevaid väärismetalli lademeid, leiab ka püsiv otsija Jumala Sõnasse peidetud aarde, leiab igavese väärtusega tõed, mis hooletu otsija ees varjule jäävad. Inspireeritud sõnad, mille üle on südames mõtiskletud, muutuvad veeojadeks, mis voolavad eluallikast.

(91) Mitte kunagi ei peaks Piiblit uurima ilma palveta. Enne, kui selle avame, peaksime paluma Püha Vaimu valgustust — ja see antakse meile. Kui Naatanael tuli Jeesuse juurde, hüüatas Jeesus: «Ennäe, tõeline iisraellane, kelles ei ole kavalust!» Naatanael ütles Talle: «Kust Sa mind tunned?» Jeesus vastas: «Enne, kui Filippus sind kutsus, nägin ma sind, kui sa olid viigipuu all» (Joh.1,47.48). Jeesus näeb ka meid salajastes palvepaikades, otsimas Temalt valgust tõe mõistmiseks. Inglid valgusemaalt on nendega, kes südamealanduses jumalikku juhtimist otsivad.

Püha Vaim ülistab ja austab Päästjat. Tema ülesanne on esitada Kristust, Tema õiguse puhtust ja suurt lunastust, mille saame Tema kaudu. Jeesus ütleb: «Minu omast Ta võtab ja kuulutab teile» (Joh.16,14). Tõe Vaim on ainus jumaliku tõe õpetaja. Oo, kui kõrgelt hindab Jumal inimsugu, andes surma oma Poja ja määrates oma Vaimu nende õpetajaks ja alaliseks juhiks!

 

Järgmine peatükk